Üliarmas kunstnik Meru peab lugu koduspaast ja ammutab inspiratsiooni positiivsetest emotsioonidest.
Vanus: 25
Elukoht: Tallinn
Amet: kunstnik
Perekonnaseis: vallaline
Suurim saavutus: minu ümber on head inimesed.
Kuidas alustasid maalimisega?
Avastasin ennast läbi joonistamise juba teismelisena, kui aga Tallinnasse kolisin, hakati minult ka maale tellima – alguses sõbrad-tuttavad, siis juba nende tuttavad. Usun, et inimeselt inimesele reklaam ongi kõige parem. Juurat õppides unistasin sellest, et päeval tegelen lepingutega ja õhtul lähen koju maalima. Mingil hetkel kasvas joonistamine aga juurast üle ja nüüd keskendun ainult kunstile.
Kust ammutad inspiratsiooni?
Tihti testin oma maalide mõjusust laste peal, nad on kõige siiramad tagasiside andjad. Minu viimane näitus “Anna edasi” ongi nendega seotud, see on värviline, helge ja veidi lapselik ning osa maalide müügitulust läheb Lastefondi toetuseks.
Sinu suurim julgustükk seoses oma karjääriga?
Mulle tundub, et liiga palju ollakse reeglites kinni ega julgeta teha pöördelisi otsuseid. Kui otsustasin hakata täiskohaga kunstnikuks, oli see ka minu jaoks alguses raske. Selle mõttega harjumine, et ma ei kusagil tööl vaid minu põhitöö ongi maalimine, tundus algul üsna keeruline, kuid olen kindel, et tegin õige otsuse.
Lähemalt saad Merust lugeda Cosmo jaanuarinumbrist
Loading ...
