Foto Jene Walker
Kui oled siiani olnud arvamusel, et tantsutrenn on naiste värk ja mehi seal ei kohta, siis nüüd on aeg vaadata asja uue nurga alt. Leidsime tantsustuudiost DanceAct hiphoptantsu treeneri, kes on tõeline šokolaadikomm, ning kutsusime ta kohvile rääkima naistest ja tantsimisest.
Vanus: 35
Kodulinn: Tallinn ja Los Angeles
Suhtestaatus: abielus
Suurim saavutus: osalemine saates “Tantsi, kui oskad”.
Laul, mis kirjeldab kõige paremini sinu elutunnetust?
Frank Sinatra “Fly Me to the Moon”.
Kuidas sa tantsima sattusid?
Olin Hawaiil mereväes ja sõber, kes teadis, et oskan tantsida, kutsus mind kohaliku iludusvõistluse koreograafiat tegema. Veidi hiljem tegin sama juba Miss Hawaii üritusel ja nii see läks. Mulle on alati meeldinud tantsida, aga ma pole seda kunagi õppinud. Näiteks sõjaväeteenistuses olles tantsisin põrandaid pühkides harjaga ja mind peeti napakaks, aga see ei takistanud mind.
Kas muusika on sinu jaoks lihtsalt töövahend või midagi enamat?
Kindlasti enamat. Ma armastan muusikat. Kõike, nii vanu klassikuid, 60ndaid ja 70ndaid, heavy metal’it kui ka džässi. Tööalaselt on hingelähedased hiphop ja R’n’B. Missy Elliot, Busta Rhymes ja Michael Jackson ka muidugi.
Mille poolest erinevad Eesti naised Ameerika naistest?
Eesti naised käivad paremini ja soliidsemalt riides – siin on lahedalt kirev tänavapilt. Rääkimata sellest, et vähemalt minu arvates on nad ka palju kirglikumad.
Edasi saad lugeda Cosmopolitani märtsinumbrist.
Loading ...
