Said ihaldatud töö, aga sulle tundub, et sa ei ole seda tehes piisavalt hea. Kas ka sina kardad, et tööandja arvates polegi sa nii ideaalne töötaja? Kui seda kahtlustad, siis oled üks paljudest, keda vaevab laialt levinud karjäärisündroom.
Huvitav, kas on olemas filmindusega kursis olevaid inimesi, kes ei pea Oscari-kandidaat Carey Mulligani andekaks uue põlvkonna näitlejaks? Kui neid leidub, siis ilmselt väga vähe. Küll aga kuulub nende sekka näitlejanna ise. “Ma pabistan tihti, et kohe on käes see hetk, kui nad saavad jälile, et ma ei oskagi näidelda. Mulle tundub, et paljudel päevadel see nii ongi. Igas mu filmis on stseen, mida vaadates mõtlen: “See oli üks NEIST päevadest!””
Ühes Carey filmis (“Never Let Me Go”) on stseen, kus ta istub rannas koos kaasnäitleja Keira Knightleyga, pilk suunatud kaugusesse. “Tahaksin öelda, et selline sõnatu tegevus oli mu loominguline valik, aga ei saa. Nii oli hoopis seetõttu, et publik ei märkaks, kui vilets näitleja ma tegelikult olen.”Nendele, kes on näinud Careyt näitlemas, kõlab selline seletus naeruväärselt. Kuid samas võib see tunduda ka kuidagi tuttav. Pole vahet, kas asi puudutab meie tööd, välimust või kartust mõnel eksamil läbi põruda, tuleb elus ette hetki, kui tunneme, et me pole nii targad ja andekad, nagu teised meist arvavad.
Ja oh õudust – kohe varsti saavad nad sellele kindlasti jälile. Kui uurisime Facebookist selle hirmu kohta, vastas üks lugeja väga tabavalt: “Kas see ülal kirjeldatud hirm ei tähenda mitte naiseks olemist?”
Petise sündroom
Eksperdid kutsuvad sellist tunnet n-ö petise sündroomiks ning umbes 70% inimestest kogeb seda vähemalt korra elus. Enamasti tabab see tunne olukordades, kui oleme korda saatnud midagi suurt. Umbes kolmandik inimestest kogeb seda krooniliselt ehk tugevalt ja tihti. Sellised olukorrad omavad aga tohutut mõju meie elule, ütleb Suzanne Mercier netileheküljelt www.imposterhood.com.
“Petise sündroom on väga moonutatud minapilt. See on ettekujutus, et sa pole piisavalt hea ega vasta teiste ootustele. Sündroom avaldub viisil, mis paneb inimest tundma end petise ja võltsina,” ütleb Mercier. Mida edukam oled, seda tõenäolisemalt selle tundega kokku puutud. “Ja nii juhtubki, et inimene keskendub oma nõrkustele ja ebaõnnestumistele, selle asemel et mõelda enda varasematest kordaminekutest ja edust. Sageli ei suuda ta oma positiivseid külgi üldse näha,” teab Mercier.
Täiuseihalus
28aastane kommunikatsiooni- ja avalike suhete juht Maria on klassikaline kõrgete eesmärkide püstitaja. “Kuigi ma nõustasin väga tähtsaid isikuid, leidsin end ikka sellele mõtlemas… Isegi ootasin, millal mulle jälile saadakse. Vigade tegemise kartus ja hirm, et mulle öeldakse, et ma ei oska oma tööd teha ega saa hakkama, põhjustas tugevaid peavalusid ja närvipinget. Mõistusega võttes ma ju teadsin, et teen oma tööd hästi, aga emotsioonid panid mind oma oskustes kahtlema,” seletab Maria.
Täispikkuses loo leiad Cosmo oktoobrinumbrist.
Loading ...
