Ta on kuulus oma liigutavate ballaadide poolest, mis räägivad tema õnnetust armastusest. Tegelikult tahab see hingestatud laulja aga näidata, et on õnnelikum kui tema lauludest peegeldub.
Ma ei pea end üldse lauljaks,” on peaaegu esimene lause, mida Adele ütleb, kui istume XL Recordingsi kontori mõnusasse lounge’i. Selline väide on üsna absurdne, eriti pärast sellist aastat, mis tal on olnud. Tema album “21” on purustanud nii palju muusikatööstuse rekordeid, et neid on lausa raske kokku lugeda. Küsime, mida ta oma väitega täpselt mõtles. “Mu lemmiklauljad on Etta James ja Aretha Franklin. Kui vaataksid sõnastikust, mida tähendab “laulja”, näeksid seal nende nimesid, mitte minu oma,” ütleb ta, vibutades oma täiusliku maniküüri ja kuldsõrmustega kaunistatud kätt.
Kuigi Adele on liiga tagasihoidlik, et end selliste nimekate lauljatega võrrelda, on vägagi võimalik, et 30 aasta pärast räägitakse temast kui legendist. Ta emotsionaalsed laulusõnad ja võimas hääl on rohkem kui hetketrend, need annavad tema muusikale unustamatu tähenduse. Adele väärtust tõstab seegi, et ta kirjutab kogu esitatava materjali ise. Ta puudutab inimesi oma lemmikteemaga, milleks on murtud süda, kusjuures ta ei ole seda oma tekstides ära leierdanud.
Kui oled kunagi olnud suhtes, mis lõpeb südamevaluga, tead täpselt, mida Adele iga salmiga väljendab – alates tahtmisest temaga taas koos olla ja lõpetades sooviga, et ta põleks põrgus. Nagu mõned teisedki muusikud, võib Adele jõuda lauldes sügavate, vahel isegi depressiivsete tunneteni.
Värskendav on aga näha, et ta ei ole tegelikult üldse nii tõsine ja morn. Adele räägib kiiresti, naerab valjult ja ütleb “fuck” tihemini kui Lil Wayne ja Eminem kokku. “Oeh, inimesed arvavad ilmselt, et ma olen täielik masenduja,” ütleb ta. “Tegelikult olen enamiku ajast päris lõbus ja õnnelik.”Adele on oma praeguse eluga niivõrd rahul, et on valmis jagama meiega oma minevikku ja avaldama sellest nii head kui ka halba. Muuhulgas saime teada, millise uskumatu kergusega napsas ta oma esimese plaadilepingu ja kui valus lahkuminek on tal selja taga. Adele rääkis meile kõigest.
Tuleb alustada õigest noodist
Londonis üles kasvanud Adele Laurie Blue Adkins teadis juba 12aastasena, et tahab saada professionaalseks lauljaks. “Vaatasime perega saadet “The X-Factor” ja mu pere utsitas mind alati osa võtma,” meenutab ta, siludes oma pruuni Stella McCartney pontšot mustade retuuside peale. “Aga kuna saates on nii palju vanemaid, kelle laps ei oska üldse laulda, kuid kes ütlevad, et ta on kindlasti järgmine Mariah Carey, mõtlesin, et käige kuradile, te lihtsalt tahate, et mul oleks piinlik ja saaksite mu üle naerda…”
Adele otsustas minna lavakunstikooli Brit School. Kui ta õppis esimesel kursusel, ilmus plaat, mis suurendas tema kirge muusika vastu veelgi. “See oli Amy Winehouse’i esimene album. Fantastiline plaat, mis on siiani mu totaalne lemmik.” Pärast lõpetamist tahtis Adele minna edasi õppima, lootuses, et ühel päeval saab ta lepingu mõne uut talenti otsiva plaadifirmaga. See ei olnud allaandmine, aga sisimas ta ei uskunud, et tal on eriti suur tõenäosus kuulsaks saada. Läks aga teisiti.
Adele valmistus lõpueksamiteks ja oma 18. sünnipäeva eel kuulis, et üks plaadifirma soovib temaga kohtuda. “Sõber oli teinud mulle Myspace’i konto ja pannud sinna ka mõned minu laulud,” ütleb ta. “Niisiis, üks mees kirjutas mulle ja ütles, et töötab plaadifirma heaks ja soovib minuga kohtuda. Alguses arvasin, et tegu on internetiperverdiga, seega meilisin vastu ja ütlesin, et ta jätaks mind rahule. Aga siis ta küsis, kas mul on plaadileping. Vastasin talle eitavalt ja palusin, et ta võtaks minuga paari nädala pärast, kui mul on kool läbi saanud, taas ühendust.”
Üsna uskumatu, et tundmatu laulja sattus töötama firmaga XL Recordings, mis esindab populaarseid bände nagu Radiohead ja M.I.A. Adele aga ei teadnud plaadifirma taustast midagi, kui lubas nendega kohtuda. “Kui hakkasin kodust väljuma, guugeldasin mehe nime ja alles siis avastasin, keda ta esindab… Pidin peaaegu minestama! Saime kokku, meeldisin plaadifirmale ja kirjutasime lepingule alla. Natuke halb tunne on seda lugu rääkida, sest see kõik oli tõesti nii lihtne.”
Selle asemel et minna ülikooli, hakkas Adele kirjutama muusikat oma esimese albumi jaoks. “Mõned lood olid mul juba olemas, näiteks “Hometown Glory”, mille kirjutasin 16aastaselt – see lugu on sellest, kui kahju mul oli kooli tõttu Londonist lahkuda. Hetkel, kui pidin hakkama kirja panema uut materjali, polnud mul aga üldse inspiratsiooni ja ma ei suutnud midagi välja mõelda… Olin närvis, sest kartsin, et plaadifirma võib öelda, et ma pole küps.” Kõik muutus, kui Adele kohtus Temaga.
Armastusest ning südamevalust Adele elus saad edasi lugeda Cosmo jaanuarinumbrist.
Loading ...
Artikkel Adele kohta oli väga huvitav ja kaasahaarav.
Kui muidu on Adele mulle meeldinud, sellepärast, et ta teeb head muusikat, siis nüüd on minu nägemus temast muutunud, see kuidas ta oma laule kirjutab ja neid oma maheda häälega esitab toob lihtsalt kananaha ihule.
Väga supper laulja oled Adele!