Ankeet
Vanus: 25
Kodulinn: Tallinn
Perekonnaseis: vurr – pöörlen kohapeal ja vaatan ringi
Viimase aja suurim saavutus: liikumine uue alguse suunas


Kuidas su raamat sündis? Hakkasin seda kirjutama juba kolm aastat tagasi, aga eelmise aasta septembris võtsin asja tõsiselt käsile. Sõitsin Islandile, et keegi mind kätte ei saaks. Nii ma raamatu ka lõpetasin.

Kuidas saadakse kirjanikuks? Ega ma end kirjanikuks ei peagi. See raamat on lihtsalt üks lugu, mis hakkas mu peas kokku jooksma. Asusin seda otsast üles kirjutama. Et sellest lõpuks lausa käsikiri sai, oli ka mu enda jaoks üllatus.

Kelleks sa väiksena saada tahtsid? Bussijuhiks!

On sul mõni vahva hobi? Mul on väga suur reisipisik. Tulin just naljakalt hipireisilt. Pole kunagi varem sellist asja teinud. Rentisime üheksakesi bussi ja läksime sellega sõitma – läbi Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Austria, Sloveenia... Teine asi, millega ma ka võimalikult palju tegeleda tahaks, on sukeldumine. Igal pool, kuhu reisin, üritan esimese asjana leida sukeldumiskeskuse.

Mida põnevat sul reisides juhtunud on? Pidin Taist Euroopasse saama, aga kõik piletid olid läbi müüdud. Ainuke võimalus oli minna läbi Taibei. Mõtlesin, et huvitav, miks siis sellel marsruudil eriti tunglemist pole... Lennukis hakkas üks kodanik minuga vestlema, et oi, te tulete meile rahutuste ajal külla. Taiwan oli taas kord iseseisvuskatsetel ning tema nimetas olukorda lausa kodusõjaks. Mu emotsioon oli: “What!?” Õnneks jõudsin kenasti koju.

Milline on su igapäevatöö? Tegutsen väheke kinnisvaravallas. Nii et tegelen kahe täiesti erineva asjaga – üks on selline kuiv õudus, teine – kirjutamine – annab mulle aga võimaluse end väljendada ja välja elada.

Mis on kõige romantilisem asi, mida sa teinud oled? Mulle selline romantika, et tule-lähme-jalutame-käsikäes-roosiaias, ei sobi. Kui on üle vindi asi, siis olen nõus kaasa lööma. Näiteks ronisin ükskord öösel üle aia vabaõhumuuseumisse, et seal kiikuda.