 |
Anna: “Vigu teha on okei.”
Cosmo üritas tennisekaunitar Anna Kurnikovat raseduskõlakate asjus liistule tõmmata, aga sai hoopis ohtralt informatsiooni armusuhete, heategevuse, koduse kasvatuse, armukadeduse, tennise, depressiooni ja majoneesi kohta.
Maria Khmelenko
|
Cosmo: Kas mäletad kõige totakamat kuulujuttu, mis sinu kohta on räägitud?
Anna: Kõik kuulujutud on totakad! Ma lihtsalt ei pööra neile tähelepanu. “Ta käis ninalõikusel, ta lasi rindu suurendada, ta on rase...”
C: Nii et sa ei ole rase?
A: Ei! Isa helistas mulle hiljuti: “Ma kuulsin, et sa oled teist kuud rase ja ootad tüdrukut.” Kuidas on võimalik selles staadiumis beebi sugu teada saada? Ma ei taha, et minu isiklikku elu üle kogu maailma tuututatakse. Intervjuudes räägin vaid oma karjäärist, heategevusest. Ma ei hakanud sportlaseks mitte selleks, et kuulsaks saada.
C: Aga sa paistad olevat väga avatud ja rõõmsameelne...
A: 99% inimestest on minuga tutvudes samal meelel. Kui ma nõustun andma intervjuud või fotodel poseerima, annan endast alati maksimumi. Ja sellepärast ei teegi ma neid asju sageli.
C: Oled sa kunagi suitsetanud?
A: Jah, palju aastaid tagasi. Küllap proovivad paljud teismelised midagi pöörast, käituvad napakalt ja pärast kahetsevad. Ma olen kindel, et vigu teha on okei. Tähtis on nendest aga õppust võtta.
C: Kas sa süüa oskad teha?
A: Ainult lihtsaid toite. Borši ma keeta ei oska... Aga Vene pliine teen küll – mul on vanaisa retsept lausa peas. Enrique armastab neid väga.
C: Kas teed ise majapidamistöid?
A: Jah, muidugi. Pesen nõusid ja pesu. Põrandaid ma siiski ei pese – neid on liiga palju. Mul on palgatud üks inimene, kes korra nädalas aitab mul tervet maja koristada. Aga korras hoian ma seda ise. Olen sõjaväelise distsipliiniga tüdruk!
C: Kas igatsed Venemaad taga?
A: Hapukapsata ma elada ei suuda.
C: Ja sa väidad mulle, et pole rase?
A: Ma lihtsalt armastan soolaseid asju. Ma võin terve soolatopsi tühjaks süüa. Aga ma olen ka maiasmokk. Samuti tunnen puudust Vene hapukoorest ja majoneesist, üldse kõigist lapsepõlveasjadest. Mulle ei meeldi... tead küll, igasugused dekoreeritud toidud. Meeldib lihtne maitsev toit.
C: Mille üle sa uhkust tunned?
A: Uhke tunne on olla osa Vene sporditraditsioonist ja distsipliinist. Hindan kõrgelt ka meie kultuuri ja ajalugu. Võid veeta terve elu meie minevikust lugedes ja ikkagi ei tea sa kõike. Vene kunst on samuti vägev. Ja muidugi keel, see on nii rikas. Iga ingliskeelse sõna kohta on umbes kümme vene vastet.
C: Kas kavatsed oma lapsed vene kultuurist ümbritsetuna üles kasvatada?
A: Raudselt.
C: Kuidas jääb hispaania kultuuriga?
A: See tuleb samuti mängu.
C: Kes on su lemmikkirjanik?
A: Olen kõik Tolstoi ja Puškini teosed läbi lugenud. Nooremana meeldis mulle Jessenin. Eelistan klassikat: “Anna Karenina”, “Sõda ja rahu”. Klassika on nagu väike must kleit – see on alati kohane.
C: Mis on viimane asi, mida sa õppisid?
A: Õpin iga päev midagi uut, olgu see siis uus sõna või midagi muud. Ma ei karda küsida, kui ma midagi ei tea. Ütlen alati lastele, kellega ma töötan: “Ärge kartke, ärge häbenege tunnistada, et te midagi ei tea. Vigade tegemises pole midagi halba.” Ma jumaldan uute asjade teadasaamist.
C: Enrique on kogu maailma lemmik. Kuidas sa sellega lepid?
A: Mulle tundub, et ta on kõva surve all. Aga ma ise olen sarnases olukorras, nii et me klapime väga hästi. Oleme kaheksa aastat koos olnud ja usaldame teineteist. Armusuhtes on usaldus ja lugupidamine äärmiselt tähtsad.
C: Milline on sinu võrgutamisnipp?
A: Ole sina ise. Minu puhul on see alati mõjunud. Võid kedagi teist mängida nädala, kõige rohkem kuu, aga mitte kauem. Kui sa ei saa oma partneriga olla sina ise, milleks seda suhet siis üldse vaja on?
C: Aga millised on sinu ilusaladused?
A: Huumorimeel, paar väga head kreemi, natuke meiki ja naeratus. Kui sunnid end naeratama, läheb tuju automaatselt paremaks.
C: Oled sa kunagi depressioonis olnud?
A: Rohkem kui korra. Elu ei ole kerge. Olen 28aastane ja olen alles äsja hakanud endast aru saama, oma isiksusega leppima ja sellest lugu pidama. On tähtis, et keegi sind toetaks – ema, isa, pereliikmed, sõbrad.
C: Kui võrdled end 2010. aastal ja kümme aastat tagasi, siis milliseid muutusi märkad?
A: Arenen ja kasvan nagu iga teine inimene. Ma pole veel jõudnud ei oma intellektuaalsesse ega ühtegi teise tippu. Plaanid on mul suured. Kümme aastat tagasi olin alles laps.
C: Oled sa kunagi kedagi kadestanud?
A: Muidugi. Mõned inimesed on vapustavad. Vaatad mõnd sellist ja mõtled: “Appi, kui armas. Ma tahaksin samasugune olla.” Aga mis mõtet on kadestada? Asu ise tegutsema ja anna endast parim.
C: On sul moetabusid?
A: Mulle meeldib mugavus.
C: Need kingad, mis sul täna jalas olid, ei paistnud kuigi mugavad olevat...
A: Olid küll! Fotodel poseerimiseks võin ohvreid tuua ja midagi ekstravagantset selga panna, aga tavaliselt eelistan mugavust. Ma isegi ei meigi end iga päev.
C: Kas teed kõvasti trenni?
A: Iga jumala päev. Spordisaal on mulle psühhoteraapia eest. Suurusnumber ega kehakaal pole minu jaoks tähtsad, keskendun tervisele.
C: Kas tahaksid filmis mängida? Näiteks Tarantino omas?
A: Seda ambitsiooni mul pole, kuigi pere kutsub mind vahel näitlejannaks. Kui tahaksin Hollywoodis läbi lüüa, palkaksin endale õpetaja. Igal elualal tuleb endast maksimum anda.
C: Millise sõnaga iseloomustaksid vene naisi?
A: Kõikvõimsad.
C: Kas su lapsed hakkavad spordikoolis käima?
A: Raudselt. Jalgpall, hoki, male, tennis, igasugused alad! Kui lapsed on väikesed, tuleb selle eest hoolt kanda, et nende vaba aeg oleks pidevalt sisustatud. Minu väikevennal näiteks pole ainsatki vaba minutit!
C: Kas sa usud abielusse?
A: Sa mõtled, et ametlikku tseremooniasse ja nii edasi? Ma ei pea seda tähtsaks. Iga inimene langetab oma otsused ise.
C: Mida arvab sellest sinu vanaema? Kas tal pole kahju, et sa abiellunud pole?
A: Mu vanaema on 72aastane ja muidugi pole ta sellise olukorraga rahul. Aga Enrique meeldib talle, vahel tundub mulle, et rohkem kui ma ise! Vanaema ei räägi inglise keelt ja Enrique vene keelt, aga nad saavad teineteisest ideaalselt aru. Usun, et asi on silmsides.
Minu meelest on armusuhtes kõige tähtsam jagada, anda ja usaldada. Ma pole selline tüdruk, kes uhke pulma ja valge kleidi pärast lolliks läheks.
C: Ei tahaks küll uskuda, et su pulmad uhked ei tule...
A: Ma pole oma pulmi kunagi ette kujutanud. Lihtsalt tore on koos olla, teada, et sinu kõrval on inimene, kes sind kõigest üle aitab. Enrique mõistab mind ja mina teda. Pealegi on meil kummalgi oma karjäär.
C: Kas te tülitsete ka?
A: Vahel tõesti. See on parem kui tundeid maha suruda. Tülitsemine on ainus moodus kompromissi leida. Kui mulle meeldib roheline ja talle sinine, siis mis värvi me peaksime oma maja võõpama?
C: Kas sulle paparatsod meeldivad?
A: Käisime äsja esimest korda üle poole aasta Pariisis. Enrique tegi seal tööd ja mina lihtsalt armastan Pariisi, nii et otsustasime ringi hulkuda. Aga kuna me paparatsodest lahti ei saanud, ei jäänud meil muud üle kui autoga mööda linna sõita.
C: Oled sa õnnelik?
A: Küsi seda siis, kui olen 80.
|  |
