Kunagi lugesin ühest artiklist küsitlust, mis väitis, et arhitektist mees oli arstide ja juristide kõrval naiste hulgas üks ihaldusväärsemaid kaaslasi. Samast artiklist aga selgus, et naisarhitekt meeste seas väga populaarseks ei osutunud. 
    Minule isiklikult naisarhitektid väga meeldivad. Põhjus ei peitu vaid selles ametis. Mulle sümpatiseerivad töökad ja eesmärgikindlad naised – olgu nad siis kas ehitajad, näitlejad, teadlased või tippjuhid. Samas olen tihti märganud, et mõiste “karjäärinaine” ajab paljudel minu ka väga intelligentsetel sookaaslastel kananaha ihule. Mõni mees võib karta tugeva naise konkureerivat iseloomu, mõni äkki lihtsalt põeb, et töösse uppunud abikaasal jäävad nõud pesemata. Minu jaoks on sellised hirmud arusaamatud – võimekad ja võimukad naised on mu meelest väga ahvatlevad.

Edukas on erutav. Oma tegemistes loomingulised vastassoo esindajad pakuvad enamikule meestele põnevust. See on ju suurepärane, kui sinu girlfriend’i argipäeva saadab juhtmõte või eesmärk, mis peegeldub kõigis tema tegemistes. Kohati võivad karjäärile keskendunud naised jätta küll eemaloleva töösõltlase mulje, aga mina näen selles hoopis märki nende isiklikest huvidest ja soovidest, mis ei ole ega peagi meestele meeldimisele orienteeritud olema. 
    Igapäevases suhtlemises suudavad sellised naised olla rohkem sütitavad, sest nad suhtlevad meeste kui võrdsetega, saavad aru meie mõttemaailmast ja haakuvad sellega paremini. Karjäärinaistes näevad mehed partnereid, mitte alluvaid, kes neile imetlusega alt üles vaatavad. Naised, te ju ei ole olemas ainult selleks, et kodus peret mängida!