 |
Cosmo investigeerib: staarikoer chihuahua
Ühel hetkel leidub vaevalt staarikest, kel chihuahua’t kaenlas poleks, järgmisel väidavad gossip-portaalid, et koer ei ole enam moes. Mis värk on?
Susan Luitsalu
|
Okei, oletame, et tegemist on lihtsalt ühe moevooluga. Kui Cosmo sai kutse chihuahua’de jõulupeole, millel oli koerte jaoks isegi oma dress-code, tekkis meil huvi – mida ütleksid need loomakesed oma moekoera staatuse kohta, kui nad rääkida oskaksid? Kas teie ei ole kordagi mõnda bling’i all ägavat koerakest nähes mõelnud, et tegemist on loomapiinamisega? Või kui laulja Mari-Leen oma karvase sõbra seltskonnaüritusele kaasa võttis? No meie igatahes oleme. Roosad dressipüksid on okeid Jessica Simpsoni jalas, kui need aga katavad väikseid karvaseid koibi, mis kuuluvad koerale, tundub see kuidagi ebaloomulik.
Soojalt riide!
Nii Tiina Toometi Kliiniku arst Inessa Zaitseva kui ka Eesti Chihuahua Klubi president Krista Laanet kinnitavad, et riided on chihuahua’dele tegelikult vajalikud, sest nad on soojast kliimast pärit koerakesed, kel puudub aluskarv ning rasvkude on pehmelt öeldes kesine. “Kõiki kasvult väikseid koeri peab tegelikult riietama,” ütleb Zaitseva, “kuid tal peab seejuures olema mugav! Riietusel peab eelkõige olema mõte ja praktiline otstarve.” Olgu öeldud, et “mõte” ja “praktiline otstarve” tähendavad siinjuures kaitset külma eest, mitte nunnut väljanägemist. Suvel pole koerakesele riideid üldse vaja. “Kui näete suvel mõnda chihuahua’t kleidikeses ringi jooksmas, siis tegelikult pole tal sellest mingit tolku. Siis on ju soe ja koeral on ka karvkate olemas,” ütleb Zaitseva. Erand on emaste koerte jooksuaeg, kui neile esteetilisuse huvides näiteks püksikesed või tagant kinnine seelik selga pannakse. Või suvehommik. “Nii väike koer saab kasteses rohus hetkega märjaks ja tal hakkab külm,” ütleb Laanet. Mõlemad lisavad, et ka toas ei ole koeral üldjuhul riideid vaja. Kuigi peale pesemist oleks märg chihuahua mõttekas kinni katta. “Riideid võib vajada ka koer, kes on muidu pikema karvaga, kuid kes on vahetult juuksuris uue lühikese üle-keha-soengu saanud. Tema organism pole õhema karvkattega veel harjunud,” ütleb Zaitseva.
Loomariigi moefriigid
Hea küll, chihuahua’de riietamine on vajalik, sest nad on pärit soojalt maalt. Aga soojal maal neid ju ei riietatud, kuidas nende loomus siis meie tingimustes kombinesoone ja kampsuneid vastu võtab? “Oleneb koerast. Mõnele kutsule võib see stressi tekitada,” ütleb Inessa Zaitseva. Krista Laanet teatab aga, et seepärast nad chihuahua’de klubi avalikke üritusi korraldavadki – et inimesed näeksid, et kutsude riietamine ei ole nende piinamine, koerad tunnevad end mugavalt, kehakatted on neile vajalikud ja kõik on korras. “Kui koer on harjunud kombinesooniga õues käima, astub ta enne välja minekut ise selle sisse ja laseb end täiesti vabatahtlikult riidesse panna.” Aga bling? Swarovski kristallidega kaetud kaelarihmad? Inglikostüümid, mida chihuahua-klubi peo dress-code ette nägi? “Nii kaua, kui kuskilt ei sooni, ei pigista, ei takista liikumist, on okei,” ütleb Krista Laanet. Loomaarst on veidi skeptilisem ja tuletab meelde, et ega koerale aksessuaaridest mingit kasu küll ei tõuse.
Seltskonna hing
No selge. Chihuahua’del on teatud tingimustes riideid lausa vaja. Aga kas neil on tõesti vaja igal pool perenaisega kaasas käia? “Minu chihuahua’d käivad minuga tööl kaasas. Seepärast ma võtsingi väikesed koerad, et saaksin neid igale poole kaasa tassida, ega peaks neid terveteks päevadeks üksi koju nukrutsema jätma,” ütleb Laanet. Ta selgitab, et kõigele lisaks on chihuahua ülimalt seltskondlik koer ja perenaisega ringihängimine on talle äärmiselt mokkamööda. Seltskonnakoerteks neid ju aretatigi. Koerakese tassimist valju muusikaga üritustele ta siiski õigeks ei pea, sest intensiivsed helid teevad koera kõrvadele haiget. Vaiksematele kogunemistele soovitab ta chihuahua´t aga kaasa võtta küll: “Neile meeldib väga inimestega koos olla – nad jooksevad ringi ja sõbrustavad kõigiga!”
Aktivistid
Ajakirjadest malli võttes tuleks igal pool käia koer käsivarrel lebotamas, käekotist välja piilumas või kaenla all kõõlumas. Kas olete näinud mõnda seltskonnapilti, kus kellelgi on chihuahua maas rihma otsas? Ei? Kahju. Jätke siis meelde, et tegelikult tuleb ka minipenil omal jalal joosta lasta. Muidugi ei ole mõistlik temaga niimoodi rahvarohkesse kohta minna – keegi võib pisikesele rihma otsas uitavale elukale ju lihtsalt peale astuda, kuid hõredama rahvastatusega kohtades käigu loom ikka ise. “Chihuahua on terjeri sugulane, samuti väga aktiivne ja liikuv tõug. Neil peab kindlasti laskma ka joosta ja mängida,” paneb Zaitseva koeraomanikele südamele. Laanet kinnitab, et koer olgu süles või kotis vaid siis, kui selleks on reaalne vajadus.
Ikkagi koer!
Olgugi, et chihuahua on jube väike, on ta ju ikkagi koer. Kõige suurem viga, mis nende pidamisel tehakse, ongi selle “pisikese” tõsiasja unustamine. “Leidub inimesi, kes peavad neid nagu kasse. Mõeldakse, et väga mugav, väike koer, käib toas lapi peal pissil ja ei peagi kunagi vaevuma teda õue jalutama ja hädale tassima. See on väga vale!” räägib Laanet. Ka chihuahua’dega tuleb koertekoolis käia ning Laaneti sõnul on nad väga tublid igasuguseid trikke õppima: “Paljud meie klubi liikmed käivad pärast kooli ka erinevatel koertekursustel, kus koer aina uusi oskusi omandab.”
Püsisuhe
Mida chihuahua’t võttes peaks kindlasti silmas pidama? Näiteks seda, et nad tahavad kohutavates kogustes tähelepanu ja kui seda ei saa, on jama lahti. “Nii nagu lapsed, kellest vanemad välja ei tee, hakkavad meelega pahandust tegema, hakkavad ka chihuahua’d siis asju närima või teevad oma häda kättemaksuks tuppa,” hoiatab Laanet. Seega ei sobi chihuahua kiire elutempoga inimestele, teismelistele, kes tahaksid suurema osa oma vabast ajast sõpradele ja pidutsemisele pühendada, ning lastega peredele. Muide, chihuahua’d pelgavad tihti lapsi ja nende äkilisi liigutusi! Mis aga veelgi tähtsam: kuigi said nüüd teada, et chihuahua’del pole oma Maailma Enim Aksessuaare Omava Koera tiitli vastu midagi, pead meeles pidama, et see pisike loom ise ei ole mitte aksessuaar, vaid elusolend. Enne kui minipeni hangid, teadvusta endale, et see tegelane elab keskmiselt 14aastaseks (“keskmine” tähendab aga seda, et mõni koerake võib elada ka 20aastaseks) ning vajab pidevat hoolt ja armastust. Oled sa selliseks püsisuhteks valmis?
Kust sa tuled, väike chihuahua? Uhkel koerakesel on muljetavaldav ajalugu.
Selle koeratõu ajalugu ulatub aega, mil eksisteerisid antiiksed Mehhiko hõimud – inkad, asteegid ja maiad. Väike Techini koer (selline see tõu nimi tol ajal oli) oli rikaste truu kaaslane. Seda püha looma teenindasid orjad ja mõningate allikate järgi toideti teda lausa inimlihaga! Praegune chihuahua tõug on nime saanud ühe Mehhiko osariigi järgi, kust ta esmakordselt USA-sse ja edasi tervesse maailma eksporditi. Euroopasse toodi koerake 19. sajandil. Chihuahua on väga elav, julge, ettevõtlik ja uhke koerake. Oma pisikest kasvu ta endale ei teadvusta ning seetõttu võrreldakse teda tihti väikest kasvu vapra sõjamehega. Ta armastab tähelepanu ja pakub perekonnale vankumatut truudust ja armastust. Kuid ta on ka armukade – kui oma chihuahua läheduses mõnele teisele koerale pai teed või süvened vestlusesse sõbrannaga, võib koer hingepõhjani solvuda. Andestamine võtab aga aega. Tõenäoliselt leiad noosi oma kingadest või põrandale jäetud käekotist. Kuigi chihuahua’de hinnad algavad 10 000 kroonist, pead arvestama, et selline koer võib olla kahtlast päritolu. Hea sugupuuga koera alla 15 000 krooni kahjuks ei saa ning eriti uhkete esivanematega kutsu võib maksta isegi kuni 30 000 krooni.
|  |