 |
|
|
|
suhted |
|
|
|
|
Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Hanna 23.08.2005 16:31
Tean ühte vanapaari, kes tutvusid, kui olid vaid 16. Nüüd on nad 60ne ringis, kuid siia maani õnnelikus abielus.
Mis on see maagia, mis hoiab kahte inimest nii kaua koos? Hingesugulus? Armastus?
Mina olen olnud püsisuhtes 5 aastat, kuid tunnen, et see, mis meid koos hoiab on tühipaljas....rutiin. Pidevad tülid. Ei ole neid õrnushetki, silma vaatamisi. Lause "ma armastan sind" kõlab kui "Tere". Me oleme proovind igasuguseid "suhte-taasäratamise" nipe, kuid ei miskit.
Siililegi selge, et aeg oleks öelda hüvasti ning otsida hingele midagi uut? Aga see pole niisama lihtne. Meist on saanud kui üks inimene, ühised tuttavad, kokkusulanud perekonnad. Mõte, et mu kallim on mõne ajapärast kellegi teise kätevahel. Mis tunne on jõuludeajal koos ühe lauataga istuda?
Mida tuleks ettevõtta? Kust alustada?
Kui kellelgi on olnud selliseid situatsioone siis palun jagage oma mõtteid ka teistele. Ma usun, et ma ei ole ainuke, keda piinab juba pikemat aega suhterutiin.
 |
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
HEi!
Olen ise samas situatsioonis. Mul on juba aasta nii olnud aga tunduks pikka aega. Alustada tuleks sealt- mõelda ja vaadata endasse. Nagu sa ütlesid et see mis teid koos hoiab on tühipaljas. Siis ma arvan,et oleks targem tõesti lahku minna. Kohusetunne ei ole see mis hoiab,tõeline armastus on see mis paneb sind särama,elust rõõmu tundma. Tekkis küsimus sulle murekaaslane- Mille pärast need tülid tekivad-? Mis emotsioone see suhe üldse on toonud ja kas sa oled õnnelik? Mõte see,et ta on kellegi teise käte vahel ei ole küll see mis sind tema küljes kinni hoiab kui ta soovib minna siis las minna. Saan aru ja tean,et see on kohutavalt valus aga ikkagi. Minu suhe on jõudnud juba siiani et mul on peal depresioon ei ole see suhe ka nii nagu sooviksin. Loodan,et sul ei ole nii kaugele kannatustega läinud. Lahkuminek on meil kõigile valus ning tean seda sest mul on juba 2 suhet seljataga. Elad üle ning aastaid hiljem näed,et see oli õige ja nii sinule kui ka su armsamale parem. Näiteks suhtlen siiani oma eksnoormeestega ja selles ei ole midagi halba ka nendega mul tekkisid ühised tuttavad ja nende perega sain tuttavaks. Arvasin nii et ei julge otsa vaadata kui lahku olen läinud noormehest kellest väga hoolisin -aga aeg teeb selgeks kõik. Tulevikul on kõigil oma aeg ja koht,kus võib-olla kohtud hoopis parema,uuema ning selle "Härra õigega" Perede ja ühiste tuttavate pärast ju teie suhe ei põhine -oluline o sinu ja kallima vahel suhe. Perega võid suhelda edasi ka siis kui oled otsustanud lahku minna -seal ka ühiste tuttavatega. Soovin Sulle kõike paremat ja loodan,et sa ei jää kannatama-otsusta mis sulle parim.
Christie.Linn23.08.2005 17:46 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
tau!!! ka mina olin oma kutiga u 5 aastat koos, kuni ühel päeval läksime lahku.meil oli sama asi umbes nagu sul.me tülitsesime ala lõpmata ja koos ei olnud ka enam nii tore nagu alguses.see lahkuminek tegi mulle kohutaval haiget siiski.lõpuks ma taipasin kui väga ma teda siiski armastasin tegelikult.algul olin täiesti masenduses.ei söönud midagi (tegelt ei söö siiani õieti)kuna me elame olude sunnil siiski veel ühes korteris ja magame ühes voodis veel siis me ei suutnud enam üldse omavahel suhelda ilma et tülli läheksime, nüüd viimased paar päeva on olnud just kui paradiis.me oleme väga hästi läbi saanud vaata et pareminigi kui koos olles.muidugi mõte sellest et ta kellegi teisega on teeb kohutavalt haiget aga loodan et see läheb kunagi üle ja ma leian omale kellegi kes on minujaoks see õige.
teie ühised sõbrad tuttavad vanemad ei ole selles süüdi et teil ei klapi omavahel.edasi võite ju ikka suhelda.kui arvad et koos ei ole teil hea siis püüdke eraldi õnnelikuks saada.algul on see küll väga raske aga aja möödudes läheb üle.või mine tea äkki avastate siiski veel selle miks kunagi üldse kokku saite ja kõik võib jälle otsast alata.meie oleme viimasel ajal tundnud seda mis oli alguses, kuigi meie ära ei lepi.
mina sooviitan lihtsalt mõlemale ruumi anda ja eks paistab siis mis saab.kas olete koos või avastate et ka eraldi on väga hea ja tore.
edu sulle.
kadri24.08.2005 12:11 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Olen oma noormehega 4 a. koos olnud, ka väga noorene käisime paar korda väljas - nii et tuttavad umbes 7 aastat. Me tülitseme tihti, kuna oleme mõlemad kohutavalt kangekaelsed. Me lihtsalt ei suudagi ilma nääklemiseta. Kuid oleme alati peale pööraseid tülisid kuidagi asjad ära klaarinud, kuna oleme üksteisele kõige kallimad. Miskipärast ei ole kunagi rutiini tundnud. Iga hetk on oluline. Mind väga hirmutaks mõte teda kaotada - mulle tundub, et sa tunned umbes sama. Äkki on siiski võimalik teil muuta seda suhet paremaks. Mul on olnud hetki, kui juba olen valmis loobuma. Kuid armastus on liiga suur. Töö tõttu on meil aeg-ajalt vaja üksteisest eemal olla - see teeb head.
Olen romantik ja usun sellesse maagiasse, millest kirjutasid. Palun Teid veel üritada, kui veel armastate üksteist! Kuid kui tundub, et asi pole seda väärt, siis loodan väga et saad millalgil taas tunda seda liblikate tunnet kõhus.
Elisa24.08.2005 19:57 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
ma olin oma endise noormehega ligi kolm aastat koos. ma tundsin ka lõpuks, et meil ei ole enam selist tõmmet nagu varem ja pärast pikaajalist mõtlemist otsustasin, et on aeg see lõpetada. nii need asjad läksidki.. lahku minek oli väga raske, mõlemad nutsid kõvast. aga jah paar kuud läks mööda ja siis oli elu juba rööbastes tagasi, vähemalt mulle tundus, kuni ma nägin teda teisega linnapeal käest kinni jalutama. algul oli mul hea meel, et ta on minust üle saanud, aga mõne aja möödudes lõid vanad tunded taas lõõmama. ma lihtsalt ei saa midagi parata õhtuti lihtsalt on pidevalt tema minu mõtetes. kuigi ma teda ikka armastan ja ma usun, et tema mind ka armastab on mul kohati hea meel, et me lahku läksime, sest praegusel ajal meie suhe lihtsalt ei toimunud ja me mõlemad oleme nii noored ja vaja veel n.ö. sarved maha joosta. ma usun, et tulevikus me saame veel kokku, praegu polnud lihtsalt meie aeg.
kelly03.09.2005 20:33 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Heipa! Mina lõpetasin oma neli aastat kestnud suhte paar aastat tagasi!
Ja nüüd nii pikalt tagasi vaadates on juba selge,et tegin õieti ja valus ka enam pole!
Tean täiesti Su hirme, mis kaasnevad lahkuminekuga. Meil oli samamoodi....ühised tuttavad, kuulus ja kindel paar ja ka perekonnad suhtlesid. Ikka mõtlesin ,et kuidas edasi elan, kui tema vanematega kohtun või keegi sõpradest , tuttavatest huvi tunneb...juhtunu üle! Kartsin ,et puhken kohe pisaratesse ja ei teadnud ,kas saan ikka sellega hakkama (st olime ka paar korda varem lahku minna üritanud...ei õnnestunud!). Hetkel olne õnnelik ,et sellega siiski hakkama sain. Me sobisime hästi ja olek võinud ka ühise perekonnani vabalt jõuda, ga vale aeg ja koht! st olime liiga noored!
´Mida iganes Sa ka ei otsustaks....meelekindlust ja julgust!
Mia-Ziza08.09.2005 02:01 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
olen ka seda m6tet m6lgutanud, olen koos olnud oma noormehega 4 aasta, aga praegu tunnen, et tahaks olla veel vaba ja vallaline ja k2ia omapead. Kuigi meil on vahetevahel probleeme nagu igal paaril, sobime me suurep2raselt ja armastame teineteist, aga tunnen, et oleks aeg veel noor olla mitte pesa punuda.Kuigi see on kohutavalt raske ja teeb haiget, arvan, et pean julguse kokku v6tma. Ja ma ei suuda m6elda selle peale, et ta leiab siis kellegi teise, ta on mu 2ra hellitanud selle m6ttega , et ma olen ainuke naine keda ta tahab ja see on t6si. Ma ei tea yldse mis mul arus on, nii head meest on raske leida.....
holly25.11.2005 19:00 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
me oleme koos eland yle 2 aasta...nyd aga ainult tylitseme viimased pool
aastat...ja mis kõige hullem,umbes sama kaua olen vaikselt ja tasapisi ära
armunud tema väga heasse sõpra:( mai tea, mis tunded sel sõbral mu vastu
on ja kas yldse on(sest ta on väga loyal friend), kuigi vihjeid on olnud...
aga ma arvan et ta ei julgex/tahax astuda yhtegi sammu, sest nad on sõbrad
ja lahku minna- see on raske, kuid vajalik...vist...mai saa ammu enam endast
ega millestki aru...ei jõua enam tylitseda...kuigi kõik arvavad, et me oleme
kuldne paar(kes elab õnnelikult elu lõpuni)ei saa seda sõpra ka enam
peast...no ei tea...
kadi02.12.2005 03:19 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Tegelikult ei ole ju armastust olemas. See mis neid vanapaare koos hoiab on austus, usaldus, meeskonnatöö ja lõpuks ka harjumus. Ega siis armumise tunne igavesti kesta. Kui see aeg mööda saab, siis kas tekib austus ja tahe just selle inimesega koos edasi minna või ei. Kui ei, siis ei ole mõtet ponnistada. Samuti kui SEE tunne on möödas, tuleks lihtsalt maha istuda ja mõelda, mida sa tegelikult tahad.
Otsima võibki ju jääda tegelikult, sest ideaalset inimest ei ole olemas. Ja ega ka tunded igavesti ei kesta.
Kui tekib just selline olukord, nagu teemaalgataja kirjeldab, siis tulekski aeg maha võtta ja mõelda, kas plussid kaaluvad miinused üle? Kui ei, siis ei ole mõtet jätkata. Kuid kui positiivset (ma ei mõtle siin ainult tundeid, vaid ka elukaaslase isiksuseomadusi, mis meeldivad, materiaalne pool, milline isa oleks ta lastele jne) on enam, siis ei tasuks seda 5 aastat maha visata. Minuarvates on see juba väga pikk aeg, mil paar on üksteist tundma õppinud, oma nurgad ära lihvinud.
Ise olen olnud mõnesmõttes samas olukorras. Elatud oli koos pea 4 aastat. Kuid mahajäetuks osutusin hoopis mina. Mina olin pigem mõtteviisiga, et loomulikult ei ole tunded enam samad, mis alguses, kui ma armunud olin. Oli saabunud aeg, kus ei õhatud enam ja ei vaadatud silma, vaid oleks pidanud hakkama koos tulevikku vaatama ja suhet edasi arendama. Kuid asi läks nii nagu ta minema pidi!
Edu ja päikest!
Carmen07.12.2005 20:54 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Tere !
Minu sõbranna ütles mulle väga õigesti - peale seda kiindumuse ja armumise tunnet on suhtes üks väga otsustav hetk, suhe kas jääb püsima või laguneb koost. Pole oluline, kui kaua inimestel aega läheb, et selleni jõuda, aga fakt on see, et peale seda, kui kuumast armumisest pilt jälle selgeks lööb, on inimene valiku ees - kas jääda selle inimese kõrvale või mitte? Hakatakse kaaluma üles plusse ja miinuseid jne.
Ma ise olen täpselt samas olukorras olnud, mis sina, Hanna! Ka mina olin poisiga koos 5,5 aastat. Selle sisse mahtus algusaastatel palju rõõmu ja hellust ja õrnust ja kuna me selline tegutseja paar olime, siis rutiin oli raske tulema. Ühel hetkel sai rutiinipuudusest rutiin. Rutiiniks oligi pidev ringisagimine, pidev üksteise ninnu-nännutamine, üksteisele armastuse avaldamine jne. See oli nagu suhtetava, ütleks nii. Ma julgen väita, et me tülitsesime isegi vähe, lihtsalt kuidagimoodi kiretult kulgesime. Suhte lõpupoole, 5ndal aastal ja nii, hakkas noormees oma õrnust ja hellust kaotama või seda teistele jagama. Talle meeldis taas flirtida. See kõik jättis oma jälje. Usu või ära usu, ühel hommikul ärkasin üles, tegin silmad lahti ja esimene, mis mulle pähe lõi, oli mõte lahku minna. Sellel samal hommikul pakkisin noormehe asjad kokku ja ütlesin talle, et me ei saa enam koos jätkata. Seletasin, kuidas oskasin. Olin alguses hirmul, kas ta mõistab mind. Minu suureks üllatuseks tegin ma meile mõlemale teene. Ega see kerge ei olnud, aga lahkuminek ise oli piece of cake :) See võib nõmedalt kõlada, aga 5 aastat on mõlemale poolele päris pikk aeg, et aru saada, mida tuntakse. Minu noormees oli ka ise neid mõtteid tõenäoliselt mõlgutanud ja oli ilmselge, et hirmul olid olnud suured silmad, nii ka minu puhul. Mõtlesin kogu aeg, et mismoodi ma elama hakkan , kuidas ma jään üksi nii äkki ? Mismoodi saab sõpradega? Sugulaste ja vanematega? (ka minu vanemad ja poisi vanemad olid suurimad sõbrad) Lõpuks lahenes kõik väga kiirelt ja valutult. Täiesti ootamatult õnnelikult.
Ärge tehke sellest enda jaoks draamat. Saab ka teisiti. Tunnistage enestele mõlemad, et on aeg edasi liikuda. Uus kevad on tulemas, tuulutage endi päid ja laske uus värske arm südameisse :)
5a KESTNUD SUHTE LÕPETANU04.03.2006 14:45 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
jah, tõesti. 5 aasstat koos olnud - peaks jju saama juba küll südamest südamesse rääkida. et kuidas need asjad tegelikult ikka on. kas on nii suur armastus, et ajab südame lõhki?
1104.03.2006 14:53 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
rääkige rääkige oma aastatest.....mul oma kallimaga alles 3 kuud ja juba praegugi pole enam milleski rääkida ja õrnus kadunud .....:(
da girl06.03.2006 06:56 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
minu parimal sõbrannal lõppes just suhe mis kestis 3 ja pool aastat..tegelikult oli selle lõppu juba ammu näha,aga ka sõbranna ei suutnud seda suhet lõpetada!tead ja näed küll, et enam pole absoluutselt mõtet,aga harjumus on niivõrd suur, et ise asjale lõppu teha kohe lihtsalt ei suuda.aga nüüd jättis mees tema ennem maha ja sõbranna on rahul..mitte küll õnnelik, kuna igatsus ikka on ju inimese järele, kellega oled põhimõtteliselt kokku kasvanud, aga ta on rahul, kuna teadis väga hästi et sellel pole mõtet-pidev tülitsemine ja nüüd tagantjärele mõeldes väga mõttetute asjade pärast olid need riiud ja muud jamad..
mai ole küll ise selle koha pealt asjatundja, aga oma sõbrannat kõrvalt nähes tahan sulle õelda, et ole tugev ja ürita suhe lõpatada, sest lõpp-kokkuvõttes on valusam nii koos olla kui lahku minna..kujutan muidugi ette et see ei ole kohe absoluutselt kerge, aga milleks ennast rohkem piinata..
soovin sulle edu ja kõikke head ja paremat;)
ketu07.03.2006 15:28 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Mina l6petasin ka pikaajalise suhte 2ra just selle p2rast, et olen noor ja ei taha tylitsedes elada veel 5, 10, ehk 20 aastat koos. Milleks? Jah mul oli laguses jube valus ja ikkagi sygaval hinges ma ju armastan teda jne, aga ikkagi pigem tunda lahkuminekul valu, kui elada l6putus valus on-off suhtes...
maasha ja co10.03.2006 14:34 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
ma elan oma kuttiga juba 2 aastat.algul kui hakkasime käima ta oli lihtsalt viimase peal kutt ma mõtlesin et paremat polegi...kuid mis meil pärast hakkas toimuma li lihtsalt kohutav alalõppmata ainul tülid tülid tülid...armastusest pole haisugi...tean et õigem olex juba ammu suhte lõppetada kuid ei julge kardan et ei suuda ilma temata olla ja ilma nende tülideta...armastan väga teda ja nagu loll annan kõik andex!!!!!!!!!
krisss02.04.2006 13:49 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Meil on kooselatud üle 20 aasta, poolteist aastat tagasi suhe purunes - mees armus ühte vanatädisse. Ei lugenud, et kodus oli mõistev suhtumine, üksteisest hoolimine, armastus jne. Hinges on siiani kohutav masendus ja äng.
meeli30.06.2006 16:19 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Olen ise pikka aega püsisuhtes olnud ja ei oleks uskunudki et ma seda suudan, kuna olen siuke vabadusearmastaja!Minu nipp on selline,et kui ma vahest tunnen ,et hakkab suhe rutiinseks muutuma,siis ma lihtsalt sõidan kuskile eemale natukeseks ja tegelen enda asjadega!Vahepeal on vaja inimestel eraldi olla ja oma tegemisi teha!Muidugi ei pruugi see nipp kõiki aidata,aga tihtipeale ongi rutiini põhjuseks just see ,et ollakse liiga palju koos ja ei anta üksteisele hingamisruumi!
musku30.06.2006 18:10 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
aga kui koos hoiab meeletult hea seks?
miza03.07.2006 16:34 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Olen elanud koos oma elukaaslasega 4,5 aastat. Suurema osa sellest ajast eestist eemal ning võõras keskkonnas olime üksteisele ka ainsateks lähedasteks sõpradeks ja mõnusateks vestluskaaslasteks. Tulime tagasi Eestisse ning nüüd kerkis päevakorrale lahku minek. Me ei ole kunagi suurejooneliselt tülitsenud ja armastame üksteist väga. Kuid mu mees ei taha kunagi lapsi, keda mina aga väga oma ellu tahaksin, samuti mõjus talle tema kunagise kallima nägemine tundeid kõigutavalt ning nüüd ei tundugi nagu enam teed edasi. Loomulikult on mul tohutu kurbus ja raske leppida sellega, et kodu, mida olen rajanud kõik need aastad, saab lihtsalt minevikuks. Ratsionaalsetel hetkedel mõistan, et mul tuleb ta minna lasta, teda ootab midagi enamat. Emotsionaalsetel hetkedel aga ei suuda pisaraid peatada ning ei tea mida endaga peale hakata. Praktilise elu faktorid on veel omaette teema. Elame mehe korteris ning mul ei ole kuskile "välja kolida", mis teeks eemaldumise lihtsamaks. Kurbushetkedel nutan tema embuses ta varrukad märjaks ja loodame mõlemad, et suudame edasi minna ning saame mõlemad kord sest tohutust valust üle....
ambika12.07.2006 09:53 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Jah ka minul on sama lugu olnud.me oleme poisiga nüüd peaegu kaks aastat koos olnud ning me kh tülitseme alatihti kusjuures need tülid tekivad pisi asjade pärast nt et ei ole talle süüa teinud jne.Me elame koos ning see teeb kõik raskemaks.Aasta tagasi oli meil tülisi mega palju ning ta hakkas mulle rääkima ei meist ei tule midagi välja jne.Nädal hiljem läksimegi lahku aga sõbralikult.Rääkisime et oleme head sõbrad edasi ja käime üksteisel külas jne.Kuigi see oli raske elasin selle kuidagi üle.Kaks kuud hiljem juhtus nii et ma suutsin ta armukadedaks teha öeldes et üks poiss tahab minuga käima hakata .selle juttu peale ta muutus totaalselt ning hakkas mind paluma et tule mu juurde tagasi jne et ma armastan sind ...Muidugi mina armastasin teda ka ja läksin ta juurde tagasi. see kaks kuud mis lahus olime oli hea vaheldus.Lõpuks siis üle pika aja saime aru et me armastame üksteist väga.te võiksite ka nii ju proovida.
14.07.2006 13:47 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Jah ka minul on sama lugu olnud.me oleme poisiga nüüd peaegu kaks aastat koos olnud ning me kh tülitseme alatihti. Kusjuures need tülid tekivad pisi asjade pärast nt et ei ole talle süüa teinud jne.Me elame koos ning see teeb kõik raskemaks.Aasta tagasi oli meil tülisi mega palju ning ta hakkas mulle rääkima et meist ei tule midagi välja jne.Nädal hiljem läksimegi lahku aga sõbralikult.Rääkisime et oleme head sõbrad edasi ja käime üksteisel külas jne.Kuigi see oli raske elasin selle kuidagi üle.Kaks kuud hiljem juhtus nii et ma suutsin ta armukadedaks teha öeldes et üks poiss tahab minuga käima hakata .Selle juttu peale ta muutus totaalselt ning hakkas mind paluma et tule mu juurde tagasi jne et ma armastan sind ...Muidugi mina armastasin teda ka ja läksin ta juurde tagasi. see kaks kuud mis lahus olime oli hea vaheldus.Lõpuks siis üle pika aja saime aru et me armastame üksteist väga.te võiksite ka nii ju proovida.
kaisa14.07.2006 13:49 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
täpselt sama on ka minul olen ka 5aastat koos olnud ja meil on isegi 2aastane laps!mina isiklikult arvan,et laps pole põhjus kokku jäämiseks,kuna muu on ju kadunud kuhugi ja seda pole me koos üles leidnud :(( oleme igatipidi proovind, kuid ei midagi!
riin13.08.2006 17:13 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Järgmise suhtega jälle sama... ja jälle... ja jälle...
Selleks, et suhe püsiks on vaja mõlema poolt pidevat pingutust ja loobumisi. Ei saa teha, mis pähe tuleb. Vahel on väga raske, kuid ei tohi lubada endale mõtetki, et lähme lahku.
Mida usud ja välj ütled, see nii ka juhtub.
Liis16.08.2006 13:37 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Uskuge, ega uus ei pruugi alati parem olla, võib veel hullemgi tulla.
Võib-olla esimesed paar aastat on jah suurepärased aga ega tülid tulematta ei jää.
KIKU19.08.2006 21:37 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Minu lihtne soovitus on, et kujuta ette, et teile sünnib laps. Mis tunne on?
Masha08.09.2006 23:53 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Mina olen oma mehega koos olnud 4,5 aastat. ja mul on väga tihti selline tunne, et läheks lahku. aga on sama probleem, kõik hirmutab, kuhu ma lähen, kuidas ma hakkama saan. meil on veel laps ka. aga mu mees on nii armukade, et ei luba mul mitte kuskil käia, ja praegu olen täiesti armunud ühte kutti....kahjuks ma pole saanud sellele kutile oma tundeid öelda, kuna ma ei saa ju üldse välja :( ma ei saa ainult õhtuti, vaid ka päevasel ajal ta ei lase mul kuskile üksi minna. täiesti kohutav. olen korduvalt mõelnud,et pakin asjad ja lähen minema.
KURB17.09.2006 18:26 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Mina olin oma poisiga 2 aastat koos. Läksime lahku kuna ta ütles mulle et ta on sellest väsinud ja tahab vaba olla. Me mõlemad armastame teineteist oleme armukadedad jne. oleme yle kahe kuu lahus olnud. aga tülitseme ikka.ta ütles et ta tahab minuga olla aga ei suuda enam kuna on harjunud olema ilma minuta. ma ei tea mida teha enam. kas jätta ta igaveseks rahule ja lasta tal oma elu elada või proovida mõne aja pärast uuesti? või peaksin tast ikka üle saama?
magus29.12.2006 14:17 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
uus ei pruugi jah parem olla. Aga tõele näkku vaadates- ega suhe ei püsi koos ainult ühe inimese armastusest. Kui naine/mees/ tunneb et armastust ei ole, siis ei ole. Jutu mõte see, et kui tunned et peaks nagu lahku minema siis see ongi see mida teha tuleb. Endal on praegu selline olukord, peaks mehega rääkima sellest....aga ei taha ja ei julge ... tean et tema armastab mind. Koos oleme elanud 2 aastat.
m26.01.2007 12:34 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Mul lõppes pikk püsisuhe 2 nädala eest - mina lõpetasin.
Ja minu suhe ei olnud "vanapaaride" ruttin --> otse vastupidi.... - mitte mingit stabiilsust ega rahu, pidevad muudatused, kolimised jne.
Meie suhe kestis pea 2 aastat - ja praktiliselt pärast esimest nädalat ja vahekorda kolisime kokku.... pärast esimest kuud olin rase...ja pärast 4ndat kuud "kukkus" loode ära...
See kiire tormiline algus tundus nii loogiline järgnevaks sammuks - jätkame kooselu!!!
ja kuna Mees ei olnud eestlane - tähendas see minu jaoks ka riigi muutmist....
ja uues riigis ja uues linnas oli raske. Kuid lõpuks, kui oma pakid maha panin ning kuu/kaks "rahulikult" uue eluga harjuma hakkasin, teatas Mees et soovib teise linna kolida..-mida ka muidugi tegime.
Ja seal alustasin ka ülikoolis õpinguid (kaua niisama ei istu..).
Ning enne jõule teatas Mees, et tahab hoopis sõjaväkke minna ja lähis-itta rahuvalvajaks - (enne oli ärinduse alal)
ning nüüd on ta sõjaväes ja sügisest peaks 6ks kuuks iraaki/iraani jne kuhuganes minema...,
kuid NÜÜD arvas ta, et ma peaks oma kooli ja sõbrad ja töö ka siin linnas jätma ning sinna kolima kus ta hetkel elab, sest nädalavahetuste-suhe on jama ja kuna tal siin riigis sõjavägi palgaline (nagu töö-õhtul kl 7 vaba, hommikul kl 8 algab) oleks tore, et ma seal olen ja kokkan ja koristan....
(kas annab segasem jutt olla? uskuge, sama segane on ka olnud mu elu!!!)
Igatsahes, pakkisin asjad ja järgmine päev olin läinud!!!
kolmapäevani elasin eestlasest sõbranna juures ja eile sain oma koha - üürin maja :) nii armas pisike:)
ja õpin, töötan, alustan Oma Elu uuesti :) ja ootan et juba algaks see mõnus rutiin ja stabiilsus ja kindlustunne et iga homne on praktiliselt sama mis oli eile :)
nii et need, kes kurdavad et liiga rahulik, liiga rutiinne - mis te arvate - kumba te tegelikult eelistaksite?
ühel hommikul ärkad ja mõistad et enam ei kannata...ja siis oledki tänaval.....-rutiiniks seda jah nimetada ei saa :P
kuid äärmused on siiski harv juhus...
ja mõlemad imevad !!!!
mariantsik02.03.2007 14:13 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Ka mina nüüd sel raskel eluetapil.
Mind vaevab küsimus : "kas keedagi teist Suudan ma siis elu lõpuni armastada?" vaevalt küll. Oleme oma elukaaslasega koos olnud 5 aastat. Elamine üks, laenud ühised, ühised sõbrad ja veel sada asja mis meid ühendavad. Aga kas see on põhjus et koos olla?
Olen väga noor naine ... ei salli rutiini silmaotsaski, eks mul on see nn. teine noorus...tahan vaba olla. Võibolla müne aja pärast ei taha enam vaba olla ja kahetsen ? Mul on temaga koos hea olla, ta on mulle nagu parim sõber aga aina enam ja enam olen hakanud teisi mehi märkama.
Rutiin ei ole alati halb, rutiin annab ka stabiilsuse ja turvatunde. Aga kas 22 aastane inimene oskab hinnata stabiilsust. Poel nagu oma elu elanudki veel...paljud lollused tegemata. Hüppasin ju pea-ees suhtesse juba 16 aastaselt. Mida ma tegema peaksin? Minu pea on täiesti sassis. tean mida tahaksin aga min vaevab ikka küsimus, kas kahetsen seda, kuidas me asju jagame, kuhu ma elama lähen, kas saan üksi hakkama ja kas on tõesti olemas siin maailmas keegi teine, kes mulle suudaks seda pakkuda, mida ma tahan ja vajan?
Teadmatuses10.05.2007 14:52 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Ka mina lõpetasin pikaajalise suhte paar kuud tagasi, aga suhtleme edasi ikka nagu sõbrad, ainult selle vahega, et ei ela koos ja ei tee asju, mida kooselajad teevad;). Raske oli suhet lõpetada, aga mida aeg edasi, seda rõõmsam olen, et selle otsuse langetasin, sest kui ikka enam tunnet ei ole, siis ei maks raisata oma noorust lihtsalt koos vegeteerimise peale. Ilmas on nii palju põnevaid inimesi, keda avastada. Ja siis kui sa juba lootust oled kaotamas leida kedagi sama head asemele see just juhtubki. Mina ei vaeva näiteks hetkel üldse pead sellega, kas leian kellegi samaväärse asemele...soovitan ka sulle sama kui otsustad suhte lõpetada
edu!
:)10.05.2007 16:25 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
Lõpetasin 5 aastat kestnud suhte juba 1,5 aastat tagasi. Suhet alustasime siis kui mina olin 16. Klapp oli meil hea, saime väga hästi läbi. Kuid hiljem tekkis rutiin ja mehel olid mõningad harjumused, mis mulle ei olnud meelt mööda (nagu iga õhtune õlle "libistamine" ja pidev suitsetamine). Vahest kui meil siiski erimeelsusi tekkis, oli ta üsna terava ütlemisega ja suutis mulle ka tugevalt haiget teha. Meie suhet minu vanemad heaks ei kiitnud ja see tekitas palju pingeid. Mehe vanemad olid aga väga rahul. Ühel hetkel avastasin, et see elu ei ole enam see mis ma tahan. Mehele ei olnudki nagu midagi konkreetset selgituseks öelda, lihtsalt et ei taha enam temaga olla. Eks ta püüdis mind ikka tagasi saada. Saatis kingitusi, ehteid ja suuri tulipunaseid roose toodi lillepoest lausa kulleriga. See kõik tegi väga haiget, sest mul tekkis tunne , et olen teda ikka väga haavanud. Kuid ma lihtsalt ei suutnud seda pidevat pingeseisundit taluda, mis meil minu kodus elades oli ja millest tulid lõpuks tülid. Loomulikult mõtlesin, et mis saab meie ühisest elust, tuttavatest ja koos soetatud asjadest. Kõik muu saime omavahel lahendatud, kuid kõige hullemini reageeris lahkuminekule mehe ema, ehk siis minu eksämm. Ta helistas mulle pidevalt ja sõimas mind, et mix ma tema poja (kes oli sel hetkel 34. aastane ja minust 12 aastat vanem) maha jätsin ja et ma olen üks tundetu inimene. Kui ta vaid teaks kui raske see kõik tegelt oli. Ja arvan, et tema poolne hukka mõist oli küll liiast. Nüüdseks olen jõudnud järeldusele, et see oli ainuõige otsus mis ma tegin, just mõeldes oma tulevikule.
Mis Teie arvate eksämma sekkumisest suhte lõpetamisel?
gif17.11.2007 22:01 |
|
|
|
RE:Pikaajalise püsisuhte lõpetamine -
tere. loodan väga et ei riku ära autori teema algatust. aga lugesin ta jutu ära ja ta võttis mult kui viimased sõnad suust. absoluutne sarnasus. jätan siia oma meili aadressi kui keegi tahab, viitsib vaevaks võtta või oskab aidata mida edsi teha. olen olnud suhtes ligi 4 aasat ja pool aega sellest on olnud jube. kui keegi peaks kirjutama siis võiksin ka lähemalt natuke räkida. olen kül 28 aastane noormees ja tüdrk 22 aatane, kuid siiski on elus hetki kus vajan nõu või veidi suunamist. igal alal ei saa ju olla pädev vastuseid leidma ise.
renee1983@hot.ee
renza08.02.2010 05:55 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
Lahkuminekust ülesaamiseks... |
|
|
 |
